Arhiivimaterjalide üldtutvustus

© Kõik käesolevas veebilehtede blokis avaldatud, eri asutuste arhiividest pärinevad materjalid on kaitstud autorioigusega ning mõeldud vaid tutvumiseks. Nende avaldamine ja taasesitamine mistahes vormis on lubatud vaid autorioigust omava asutuse loal.

Käesolevalt veebilehelt võib leida ülevaate Prantsusmaal asuvatest arhiivimaterjalidest, mis on seotud Inimese Muuseumi ekspeditsioonidega Setomaale aastatel 1937 ja 1938.

Kuigi Petserimaa uurimisretkede idee algatajaks oli vene emigrantkirjanik Leonid Zurov,  esitas ekspeditsioonide korraldamise idee Inimese Muuseumile Boris Vilde, kes õppis Pariisis etnoloogiat ja oli muuseumiga juba varasemalt tihedalt seotud. 1937. aastal oli Vilde muuseumiga lähedalt seotud isikuna ka ametlikult Eestisse lähetatud ekspeditsiooni juhiks.  1938. aastal läks Zurov Setomaale üksinda, sest Vilde ambitsioonid olid juba mujal: soovides rajada Inimese Muuseumi uut allüksust – soomeugri instituuti, suundus ta 1938. aastal hoopis Helsingisse ning üheskoos alustatud välitöid jätkas Zurov üksinda. Seetõttu on 1937. aasta ekspeditsioonide arvelevõetud materjalid arhiveeritud Boris Vilde, 1938. aasta materjalid Leonid Zurovi (prantsusepärases kirjaviisis Zouroffi) nime järgi.

Käesoleva raamatu lähtekohaks olnud arhiivimaterjalid, mille tuumikuks on kaks Leonid Zurovi aruannet Setomaal tehtud välitööde kohta, avastas Inimese Muuseumis töötav, Venemaa päritolu Tatiana Foughal (autorinimega Benfoughal) muuseumist täiesti juhuslikult. Kuna muuseumis polnud pärast sõda pikka aega vene keele oskajaid, olid need materjalid jäänud alates 1940. aastatest tähelepanuta ja arvele võtmata. Kõnesolevad, ootamatult leitud allikmaterjalid olidki käesoleva raamatu ilmumisega lõppenud projekti lähtekohaks.

Rahvusvahelise raamatuprojekti ettevalmistamise käigus töötati läbi erinevad Inimese Muuseumi arhiivikogud, mis sisaldasid sõjaeelseid materjale. Sealt leitud muud lisamaterjalid koondati käesoleva väljaande juurde ja on esitatud vasakmenüü abil leitavate failidena.

 

Setomaa ekspeditsioonidega seotud arhiivimaterjalide üleandmist ja arvele võtmist on tugevasti mõjutanud Inimese Muuseumi sõjaeelne töökorraldus. Selle kohaselt tuli pärast välitöid muuseumile üle anda kogutud esemed ja nende kohta koostatud kirjelduskaardid, samuti fotod. Välimärkmed ja negatiivid võisid ekspeditsioonidel viibinud isikud aga endale jätta. Seega on välitöömaterjalide saatus lahutamatult seotud Leonid Zurovi ja Boris Vilde eraarhiivide saatusega.

Boris Vilde kogutud etnoloogilised materjalid on peaaegu täienisti kaduma läinud. Pärast Vilde surma jäid need ta abikaasa Irene Vilde-Lot’i valdusesse, kes andis säilinud fotomaterjalid üle Inimese Muuseumi fotoarhiivi. Pärast Irene’i surma jäi mingi osa kodus säilinud välitöömaterjalidest aga tema õe Marianne Lot’i  kätte. Üksikuna ja omasteta surnud naiseõe korteri sisustuse küsimuse lahendas vanakraamikaupmees.

Inimese Muuseumis teadaolevalt säilinud Vilde materjalid on esitatud juuresolevatel failidel. Siiski on Mare Piho näinud 1995. aasta paiku selles muuseumis näinud ka Vilde aruannet Setomaal 1937. aastal tehtud etnoloogiliste välitööde kohta: seda ligikaudu 70 lehekülje pikkust masinkirjas ülevaadet tutvustas talle  tollane muuseumitöötaja Maria Kovacz. Käesoleva raamatu koostamisel kasutatud materjalide seas nimetatud, samuti arhiveerimata aruannet ei ole ja Tatiana Benfoughal polnud ka midagi kuulnud selle aruande olemasolust. Kuna Vilde oli erinevalt Zurovist Inimese Muuseumi koosseisuline töötaja, on tõenäoline, et juba algusest peale ei kuulunud see samasse paketti Zurovist maha jäänud materjalidega, vaid on suure muuseumi ruumides rännanud erinevaid radu.  Võib loota, et kusagil Inimese Muuseumi avarustes võib see seto etnoloogia seisukohast ülihuvitav aruanne siiski olla säilinud.

Zurovit huvitasid välitöödel eelkõige arheoloogiapärand, looduslikud pühapaigad, kohanimed ja kohapärimus. Kuna Pihkvamaal Ostrovi linnas sündinud kirjanik eesti ega seto keelt ei osanud, kogus ta andmeid ja esemeid eelkõige Petserimaa venelastelt, tundes samas sügavat huvi ka seto kultuuri vastu. Viimase kohta oli võimalik andmeid talletada siiski vaid välise vaatluse teel (fotod, kirjeldused Miikse jaanipäevast ja Pelsi annepäevast) ja kohalikelt venelastelt kuuldu  või tõlgitu vahendusel. 1937. aastal, mil Zurov ja Vilde liikusid suurema aja koos, oli talle seto kultuuri kohta andmete kogumisel abiks Boris Vilde, 1938. aastal aga mõlemaid keeli valdavad kohalikest venelased.

Teated leitud arheoloogiliste muististe kohta andis Zurov Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetile üle juba vahetult pärast ekspeditsioone. Nende materjalide Tartus 1937. ja 1938. aastal tehtud eestikeelsed tõlked, nagu ka 1935. ja 1937. aastal kogutud arheoloogilised leiud, asuvad Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus, pabermaterjalide koopiad aga Tartu Ülikooli arheoloogiaarhiivis.

Setomaalt korjatud esemed jõudsid Inimese Muuseumi, kust need 2000. aastate alguskümnendil toimunud Prantsusmaa muuseumireformi käigus anti üle Vahemere ääres Marseille’s asuvale Euroopa ja Vahemere Tsivilisatsioonide Muuseumile.

Setomaa ekspeditsioonimaterjalide vormistamist alustas Zurov küll juba enne sõda, kuid sõja ajal töö katkes. Kirjelduskaartide puhtandid on koostatud alles 1946. ja 1947. aastal, mil Zurov pärast Vilde surma muuseumiga enam sidemeid ei omanud ning elatus Pariisis juhutöödest. Hiljem kolis Zurov koos Inglismaale.

Pärast Zurovi surma läks kirjaniku arhiiv tema hea tuttava, Edinburghi Ülikooli professori, vene päritolu  Militsa Greene’i valdusesse. Greene jaotas Zurovi pärandi kahte ossa. Ühe osa materjale saatis ta USAs emigratsioonis viibivale Aleksandr Solženitsõnile Välis-Vene arhiivi jaoks. Pärast NSV Liidu kokkuvarisemist toodi see arhiiv Moskvasse ja asub Välis-Vene majas (Dom Russkogo Zarubežja).  Ülejäänud isikuarhiivi andis Greene Leedsi Ülikooli Vene arhiivile, mis asub Leedsi Ülikooli raamatukogus. Leedsi Ülikooli raamatukogule kuulub ka kõigi Zurovi arhiivimaterjalide avaldamise autorioigus.

Jaotamise tulemusena on Zurovi Setomaa välitööde materjalid killustatud kolme riigi mäluasutuste vahel. Tundub, et vähemasti Setomaa välitöid puudutava allikmaterjali osas on jaotus olnud üsna kaootiline: arheoloogia-, toponüümika- ja kohapärimuse alaseid materjale leidub ühtviisi nii Leedsis kui ka Moskvas. Olukorda komplitseerib asjaolu, et Zurovi välitöömaterjalide põhjal hiljem koostatud  ülevaadetest ja aruannetest on ta teinud mitmeid erinevaid üksteisele lähedasi, kuid detailides siiski erinevaid versioone.

Olulise osa Zurovi materjalidest moodustab tema kirjavahetus. Välis-Vene Maja arhiivi jõudnud kirjad, sealhulgas Setomaa ekspeditsioonide ühe Moskvasse saatmiseks mõeldud versiooni, mis kujutab endast 2017. aastal avaldatud samasisulise aruande teisendit, publitseeris 2014. aastal Moskva uurija Andrei Ponomarjov.

Leedsis ja Moskvas asuvate Setomaa materjalide sisust puudub Eesti uurijatel senini tervikülevaade. Leedsis olevate materjalidega on tutvumas käinud Tallinna Ülikooli vene kirjanduse professor Irina Belobrovtseva, kelle huvi keskmes on olnud Zurovi kirjandusliku pärandiga seonduv.

Nii Leedsi kui Moskva arhiivis asub rohkesti seni kasutamata materjale Setomaa kohanimede, suulise ajaloo ja kohapärimuse kohta, iseäranis Petserimaa venelastelt saadud andmeid. Mõlemas arhiivis võib leiduda aga ka täiendavat teavet arheoloogia alal, sest Zurov ei andnud Tartusse kaugeltki kõiki teadmisi Setomaal avastatud ja nähtud muististe kohta.

Vasakmenüüs on Zurovi ja Vilde välitöödega seotud materjalid esitatud neid haldavate asutuste kaupa.

Euroopa ja Vahemere Tsivilisatsioonide muuseum – Setomaalt kogutud esemete fotod

Prantsusmaa Riiklik Loodusmuuseum – igasugused paberkandjal arhiivimaterjalid, sealhulgas esemete kirjelduskaardid koos eestikeelsete tõlgetega; ligikaudu kolmkümmend fotopositiivi

Quai Branly muuseum  – fotod

© Kõik käesolevas veebilehtede blokis avaldatud, eri asutuste arhiividest pärinevad materjalid on kaitstud autorioigusega ning mõeldud vaid tutvumiseks. Nende avaldamine ja taasesitamine mistahes vormis on lubatud vaid autorioigust omava asutuse loal.

 

Ülevaate koostas Heiki Valk